Välgud peeglis
Pukil on sääred, Väljas on õhtu Väljas on õhtu.
letil on joogid. veniv ja pime. Päike on puhkel.
Kas on need mürgid, Pole tal nägu. Kirgede kartlikke
või on need droogid? Pole tal nime. karjeid puhkeb.
Tundmatu tõbi Väriseb küünlaleek. Aamide kraanidest
raputab õlgu. Lõke on lõukas. niriseb nukrust
Juuakse veini. Saatusest umbropsu just nagu kulda,
Juuakse võlgu. kokku kes tõukas? mis pudeneb kukrust.
Enamik joojaist Silmades sibavad Ta on nii kaval,
meenutab loomi, hääletud kõned. et sarnaneb tõega.
kõrtsmik ent ise Homset ei ole, Kehad viib kaasa
pigem fantoomi. kuid täna on põnev. tormise jõena.
Ta on nii kaval, Kiusatus sulgub Enamik joojaist
et palju ei joo just, keerlevaks kuruks. ammugi magab.
hästi kuid tunneb Elu ja pudeleid Uni on sügav
mõnude soojust, kukub puruks …. ja õndsuse tagab.
aamide kraanidest Iharus tõukab. Tundmatu tõbi
välja mis nõrgub. Pettumus riivab. nakatab hingi.
Koos on siin taevad. Kuristikkiivalt Minnakse mööda
Koos on siin põrgud. mustendab diivan. suletud ringi.
Iharus tõukab. Pukil on sääred,
Lend on ja langus. letil on rinnad.
Hetkeks vaid sulab Põgusad rõõmud.
mõistuse rangus. Jubedad hinnad.
Kiusatus sulgub.
Pääsu ei ole.
See on nii meeldiv.
See on nii kole.
Väriseb küünlaleek.
Koldes on süsi.
Ei ole tunnetel
peatust, ei püsi.
Tekst: Artur Alliksaar
Kavand: Edgar Tedresaar / Teostus: Edgar Tedresaar, Paavo Kuldkepp, Taavi Kask
Edgar Tedresaar 